Jäta lindikäsud vahele
Põhisisu juurde
9logo.png
  
 Kehtestatud:
Direktori käskkirjaga
Nr 1-1 / 4, 17. Oktoobrist  2018
 
Kooskõlastatud:
õpilasesinduses 17.10.2018
õppenõukogus 28.08.2018
hoolekogus 17.10.2018
 
 
Kiviõli Vene Kool
kooliõppekava
 
1.1 ÜLDSÄTTED
Kiviõli Vene Kooli (edaspidi Kool) õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Kooli õppekava koostades on lähtutud riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse. Kiviõli Vene Kooli õppekava koosneb  üldosast ja ainekavadest.

Kooli õppekava üldosas esitatakse:
1)    Õppe – ja kasvatuse eesmärgid ning põhimõtted;
2)    Tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati, valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted ning erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti:
 Ainesuunati koondatud ainekavad esitatakse klassiti, ainesuunad on:
·         matemaatika ja loodusained,
·         humanitaarained ja keeleõpe,
·         rakendusained;
3)    Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused;
4)    Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;
5)    Õppe ja kasvatuse korraldus statsionaarses (sealhulgas projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg) ja mittestatsionaarses vormis
6)    Hindamise korraldus;
7)    Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;
8)    Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted;
9)    Karjääriteenuste korraldus;
10)    Õpetaja töökava koostamise põhimõtted;
11)    Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

1.2 KIVIÕLI VENE KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA
1.2.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning -põhimõtted
(1) Kiviõli Vene Kool loob tingimused õpilaste kasvamisele ettevõtlikeks, hoolivateks, loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ning avalikus elus.
(2) Koolis on  õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ning õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
(4) Kooli alusväärtusteks on :
·         Eneseväärikus
·         Vastutustunne ja hoolivus
·         Tolerantsusele toetuv koostöö
·         Emakeele ja eesti keele väärtustamine
·         Keskkonnasäästlikkus
 
1.2.2 Tunnijaotusplaan
Ainesuunati koondatud ainekavad esitatakse klassiti.
Ainesuunad  on:
·         matemaatika ja loodusained,
·         humanitaarained ja keeleõpe,
·         rakendusained; (Lisa 1)
 
1.2.3 Kooli õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:
1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine
2) keskkond ja jätkusuutlik areng
3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus
4) kultuuriline identiteet 
5) teabekeskkond
6) tehnoloogia ja innovatsioon
7) tervis ja ohutus
8) väärtused ja kõlblus
Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige õppekeskkonna korralduses,  aineõppes,  valikainete valikul,  läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös,  klassivälise õppetegevuse ja huviringide tegevuse korraldamises ning maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides osalemises. Kooli õppekava realiseerimise oluliseks tingimuseks on kokkulepped õpilastega.

Koolis korraldatakse aineteüleselt üks kuni kaks loovtöönädalat, millised täpsustatakse ainesuundade ettepanekute alusel Kooli üldtööplaanis õppeaastaks.
 
Läbivatest teemadest lähtuvalt korraldatakse koostöös kogukonnaga erinevate tähtpäevade ja sündmuste tähistamist - konkreetsed tähtpäevad ja tähistamise vorm fikseeritakse ainesuundade ettepanekute alusel Kooli üldtööplaanis õppeaastaks.
 
III kooliastmes korraldab kool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö 8.-ndatele klassidele.
Loovtöö all mõistetakse koolis uurimust, projekti (makett, mudel vms.) või kunstiteost, milline koostamisprotsessilt ja vormistamiselt vastab kooliõppekava nõuetele.
Loovtöö läbiviimise korra kehtestab direktor (Lisa 2)
 
1.2.4 Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted
1. Läbivatest teemadest lähtudes viiakse koolis läbi aineteüleseid ja ülekoolilisi projekte.
2. Projektid kavandatakse kooli üldtööplaanis.
3. Projektid peavad olema kooskõlas kooli õppekavaga.
4. Projekte viivad läbi projektimeeskonnad.
5. Lisavahendeid taotletakse erinevatest fondidest.
6. Koolidevahelistes projektides osalemiseks tehakse koostööd naaberkoolide ja sõpruskoolide ning teiste partneritega.
 
1.2.5 Õppe ja kasvatuse korraldus (sealhulgas projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg)
1..2.5.1.Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ainealase ekskursiooni või õppekäiguna. Sellele tegevusele kulutatakse mitte vähem kui 80% antud aine kohustuslikust õppeajast.
1.2.5.2. Eesti keeles ja matemaatikas moodustatakse võimalusel kuni kolm tasemerühma 4.-st klassist eesti keeles (teise keelena) ja võõrkeeles ning 7.-st eesti keeles teise keelena ja võõrkeeltes;
Valikainetena õpetatakse eesti keelt ja malet  2.-s ning eesti keelt 7.-s, ja matemaatikat, 5.-s klassides.
 
1.2.5.3. Kool viib sisse osalist eestikeelset aineõpet. Konkreetsed ained ja aineosad fikseeritakse Kooli ÜTP-s ainesuundade ettepanekul
1.2.5.4. Õppetegevuse individualiseerimiseks kasutatakse järgmisi erinevaid lähenemisi:
Individuaalõppe erinevad tasemed:
1) klass õpiraskustega õpilastele, kellele spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt on antud vastav nõustamiskomisjoni soovitus,
2) klass õpiraskustega õpilastele, kellele spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt on antud nõustamiskomisjoni soovitus lihtsustatud õppeks,
3)väikeklass õpilastele, kellele spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt on antud vastav nõustamiskomisjoni soovitus,
4) individuaalse õppekava koostamine,
5) Konsultatsioonid,
7)Pikapäevarühm – I ja II aste
8)Tugispetsialistide konsultatsioonid.

1.2.5.5.Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.
1.2.5.6. Arvestust õppetegevuse individualiseerimise üle peab õppealajuhataja.
1.2.5.7. Kool võimaldab mittestatsionaarset õpet kohustusliku vanusepiiri ületanutele 7.,8. ja 9. klassides.
 
1.2.6 Hindamise korraldus
1.2.6.1. Hindamise üldpõhimõtted Kiviõli Vene Koolis
1.2.6.1.1. Kool annab tagasisidet õpitulemuste kohta jooksvalt e-kooli vahendusel ja kokkuvõtvalt õppeveerandite (trimestrite, õppeperioodide) lõpus ka kirjalikult paberkandjal;
1.2.6.1.2. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hindeid ja hinnanguid vaidlustada 14 kalendripäeva jooksul, pöördudes:
                a) vastava suulise või kirjaliku pretensiooniga hinde või hinnangu andnud õpetaja
                    poole,
                b) vastava kirjaliku argumenteeritud pretensiooniga direktori poole;    
1.2.6.1.3. Kool annab tagasisidet õpilase käitumise (sh. hoolsus) õpilasele ja tema vanematele kirjalikult kaks korda õppeaasta jooksul; nõuded õpilase käitumisele sätestab kooli kodukord; Hindamise juhendi kehtestab direktor käskkirjaga (Lisa 3).
1.2.6.2. Kujundavale hindamisele ülemineku alused
1.2.6.2.1. Hinnangulist (numbriliste hinneteta) hindamist kasutatakse 1. klassis ja 2. klassi I poolaastal ja osaliselt (valikained) ka kuni II kooliastme lõpuni.
1.2.6.2.2. Hindamisel arvestatakse ainult õpilase õpitulemusi ja lähtutakse vastavas ainekavas seatud õpieesmärkide saavutatusest;
1.2.6.2.3. Hinnangute andmisel lähtutakse õpilase võrdlemisest tema varasema tasemega – arengust;
1.2.6.2.4. Numbriliste hinnetega hinnatakse õpilase arengut ja ainekava omandatuse taset II ja III kooliastmes;
1.2.6.3.Numbrilise hindamise alused
1.2.6.3.1. Ainekavas kirjeldatud õpitulemusi hinnatakse 2.-9. klassis numbriliste hinnetega viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».1. klassis kasutatakse sõnalisi hinnanguid, mille põhimõtted sätestatakse ainekavades.
1.2.6.3.2. Hindamine lähtub kõikides ainetes õppe-eesmärkidest. Numbriline hinne näitab nõutava õpitulemuse ja saavutatud õpitulemuse suhet. Suhtele vastavad numbrilised väärtused sätestatakse ainekavades.
1.2.6.3.3. Edasijõudmise hindamisel arvestatakse ainult õpitulemust. Õpilase hoolsuse, püüdlikkuse, tehtud töö hulga, käitumise, hoiakute, väärtushinnangute vms kohta antakse suulisi/kirjalikke sõnalisi hinnanguid.
1.2.6.3.4.Kõiki õppeaineid hinnatakse ühesuguste põhimõtete järgi, ainespetsiifikast tulenevad erinevused kajastuvad ainekavades kirjeldatud õpitulemustes.
1.2.6.3.5.Õpetaja valib hindamise objektid ja hindamisvahendid ja fikseerib need töökavas.  Õpetaja lepib klassiga kokku, kuidas hindeid kasutatakse kokkuvõtval hindamisel.
1.2.6.3.6. Õpetaja selgitab õpilastele õppeaasta/veerandi/uue õppeülesande eel õppekava nõudeid, oodatavaid õpitulemusi, hindamistingimusi, hinnete osakaalu.
1.2.6.3.7. Õppeülesannet/ teemat kokku võttev (kontroll-) töö kantakse  e-kooli kontrolltööde plaani. Õpilasel tohib päevas olla reeglina ainult üks kontrolltöö ja mitte üle kolme töö nädalas. Erandeid tehakse poolte kokkuleppel.
1.2.6.3.8. Hindamise aeg, koht ja viis on ette teatatud ja kõigile õpilastele ühesugune. Mõjuval põhjusel koolist puudunud õpilased sooritavad hinnatava töö õpetaja määratud tähtajaks või hiljemalt õppeveerandi lõpuks.
1.2.6.3.9. Hinnatavad õppeülesanded on kohustuslikud kõigile õpilastele. Põhjuseta sooritamata /tähtajaks tegemata töö hinnatakse „nõrgaks“ („1“).
1.2.6.3.10.Õpetaja vastutab hinde objektiivsuse eest.
1.2.6.3.11. Pärast õpitulemuste hindamist on õpilasel õigus saada selgitusi hinde kohta.
1.2.6.3.12. Õpilase hindamisel tekkinud eriarvamustes püüavad vaidlevad pooled ise kokkuleppele jõuda. Vajadusel lahendab koolijuht vaidluse koos asjaosalistega. Hinde muutmine kuulub õpetaja ainupädevusse. Õpilasel on seadusest tulenevalt vaide esitamise õigus.
Uued immigrantid hinnatakse nagu HEV-õpilased

1.2.7 Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus
Vajaduse korral nõustab kool õpilaste vanemaid õpilase arengu toetamises.
Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste kättesaadavuse.
Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes.
Planeeritavad üritused on kooli õppeaasta üldtööplaani osana kättesaadavad kooli kodulehel, Plaane dubleeritakse õpilaste kaudu klassijuhatajate vahendusel õppeveerandite alguses.
1.2.7.1. Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise meetmed koolis on:
•    arenguvestlused lapse ja lapsevanemaga
•    ainealased konsultatsioonid
•    õpiabi plaan
•    õpiabi rühmas osalemine
•    logopeediline abi ehk kõneravi
•    sotsiaalpedagoogi abi
•    psühholoogiline nõustamine
•    pikapäevarühmas osalemine
•    õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele pakutakse nõustamisvõimalust koostöös Ida-Virumaa õppenõustamiskeskusega
•    erivajadustega õpilastega tegelemisel kaasab kool vajadusel kohaliku omavalitsuse spetsialistid. 

1.2.8 Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted koduõpe
1.2.8.1.    Kool korraldab õpet moel, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist ning jälgib, et õppekoormus vastaks õpilase jõuvarudele.
1.2.8.2.    Haridusliku  erivajadusega  õpilase  õppe  korraldamisel  lähtutakse  kaasava  õppe põhimõtetest.
1.2.8.3.    Koolis töötab HEV-õpilaste õppe koordinaator (edaspidi ka HEVKO), kes koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega:
·         toetab  ja  juhendab õpetajaid hariduslike  erivajaduste  väljaselgitamisel,
·         teeb  õpetajatele,  vanematele  ja direktorile  ettepanekuid  edaspidiseks  pedagoogiliseks  tööks,  õpilaste  arengut  toetavate  meetmete  rakendamiseks  või  täiendavate  uuringute läbiviimiseks.

1.2.8.4.    Koolil on õigus sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse lapsevanem.
1.2.8.5.Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada individuaalne õppekava (IÕK). IÕK rakendatakse vanema avalduse põhjal või arsti soovitusel, õppenõukogu otsusel aineõpetaja või klassijuhataja ettepanekul. Aineõpetaja  koostab  õpilasele  IÕK  vastavalt  õpilase  võimetele  ja individuaalsetele  iseärasustele. Koostatud  IÕK  esitatakse kinnitamiseks direktorile ja allkirjastamiseks õpilase vanemale.
1.2.8.6 Meetmete  tulemuslikkuse  hindamiseks  kirjeldavad  kõik  meetme  rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut  ning  esitavad  HEVKOle omapoolsed soovitused, mille põhjal kavandatakse edasised  tegevused.  

1.2.9 Karjääriteenuste korraldus
•    Kool kasutab  Töötukassa (kuni 31.12.2018 Rajaleidja) poolt pakutavat karjäärikoordinaatori ja psühholoogi teenust. 
•    Läbiva teema “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemine lepitakse kokku õpetajate koostöös.
•    Kutsealase eelkoolituse korraldamiseks osalevad tehakse koostööd Tartu Ülikooli karjääritalitusega.
 
1.2.10 Õpetaja töökava koostamise põhimõtted
1.Töökava koostamine ja arendamine kuulub aineõpetaja pädevusse.
2. Õpetaja töökavas on õppesisu liigendatud õppenädalatena ulatuslikumate õppeteemade järgi. Näidatud on olulisemad alateemad, käsitletavad põhimõisted, õppekirjandus jm õppematerjal; viide õppeainete lõimingule ainekavas, läbivad teemad, oodatavad õpitulemused, nende kontrollimise/hindamise aeg ja vahendid.
 
1.2.11 Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord
1. Kooli õppekava arendamisel kaasatakse õpilasesinduse, õppenõukogu ja hoolekogu kaudu maksimaalselt partnereid, eelkõige õpilased, lapsevanemad ja Kiviõli piirkonna ettevõtted ning omavalitsused. Muudatuste tegemisel lähtutakse riiklike õppekavade arengust ja kooli vajadustest ning võimalustest.
2. Kiviõli Vene Kooli õppekava arendamine on pidev protsess, millest tehakse kokkuvõtteid kaks korda aastas – kevadisel lastevanemate üldkoosolekul ja augustikuu õppenõukogus. Õppenõukogu otsus on õppekavas muudatuste tegemise aluseks