Jäta lindikäsud vahele
Põhisisu juurde
9logo.png
kooliõppekava
 
 
 
 
 
 
 
Kehtestatud:
direktori käskkirjaga
09.10.2015 nr 1-1 / 3
 
Kooskõlastatud:
õpilasesinduses 08.10.2015. 
õppenõukogus 06.10.2015.
hoolekogus 02.10.2015.
1.1 ÜLDSÄTTED
Kiviõli Vene Kooli (edaspidi Kool) õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Kooli õppekava koostades on lähtutud riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse. Kiviõli Vene Kooli õppekava koosneb  üldosast ja ainekavadest.

Kooli õppekava üldosas esitatakse:
1)    Õppe – ja kasvatuse eesmärgid ning põhimõtted;
2)    Tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati, valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted ning erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti:
3)    Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö ja ülekooliliste ning koolidevaheliste projektide kavandamise ja korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused;
4)    Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord;
5)    Õppe ja kasvatuse korraldus statsionaarses (sealhulgas projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg) ja mittestatsionaarses vormis
6)    Hindamise korraldus;
7)    Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;
8)    Karjääriteenuste korraldus;
9)  Õpetaja töökava koostamise põhimõtted;
10)  Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

1.2 KIVIÕLI VENE KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA
1.2.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning -põhimõtted
(1) Kiviõli Vene Kool loob tingimused õpilaste kasvamisele ettevõtlikeks, hoolivateks, loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ning avalikus elus.
(2) Koolis on  õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ning õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
(4) Kooli alusväärtusteks on :
·         Eneseväärikus
·         Vastutustunne ja hoolivus
·         Tolerantsusele toetuv koostöö
·         Emakeele ja eesti keele väärtustamine
·         Keskkonnasäästlikkus
 
1.2.2 Tunnijaotusplaan
Ainesuunati koondatud ainekavad arvestavad kooliastmeti õpilastes üldpädevuste kujundamise vajadusi teid ning võimalusi.
1.2.2.1 Õpilastes kujundatavad üldpädevused on:
 1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast;
 2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;
 3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi;
 4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet
 5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust;
 6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus;
 7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades, võtta arukaid riske;
 8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes.
 
1.2.3 Kooli õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:
1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine
2) keskkond ja jätkusuutlik areng
3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus
4) kultuuriline identiteet 
5) teabekeskkond
6) tehnoloogia ja innovatsioon
7) tervis ja ohutus
8) väärtused ja kõlblus
 
Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige õppekeskkonna korralduses,  aineõppes,  valikainete valikul,  läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös,  klassivälise õppetegevuse ja huviringide tegevuse korraldamises ning maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides osalemises. Kooli õppekava realiseerimise oluliseks tingimuseks on kokkulepped õpilastega.

Koolis korraldatakse aineteüleselt üks kuni kaks loovtöönädalat, millised täpsustatakse ainesuundade ettepanekute alusel Kooli üldtööplaanis õppeaastaks.
 
Läbivatest teemadest lähtuvalt korraldatakse koostöös kogukonnaga erinevate tähtpäevade ja sündmuste tähistamist - konkreetsed tähtpäevad ja tähistamise vorm fikseeritakse ainesuundade ettepanekute alusel Kooli üldtööplaanis õppeaastaks.
 
III kooliastmes korraldab kool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö 8.-ndatele klassidele.
Loovtöö all mõistetakse koolis uurimust, projekti (makett, mudel vms.) või kunstiteost, milline koostamisprotsessilt ja vormistamiselt vastab kooliõppekava nõuetele.
Loovtöö läbiviimise korra kehtestab direktor (Lisa 2)
 
1.2.3.1 Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted
1)    Läbivatest teemadest lähtudes viiakse koolis läbi aineteüleseid ja ülekoolilisi projekte.
2)    Projektid kavandatakse kooli üldtööplaanis.
3)    Projektid peavad olema kooskõlas kooli õppekavaga.
4)    Projekte viivad läbi projektimeeskonnad.
5)    Lisavahendeid taotletakse erinevatest fondidest.
6)    Koolidevahelistes projektides osalemiseks tehakse koostööd naaberkoolide ja sõpruskoolide ning teiste partneritega.
 
1.2.4. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord
1.2.4.1.    Kool korraldab õpet moel, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist ning jälgib, et õppekoormus vastaks õpilase jõuvarudele.
1.2.4.2.    Haridusliku  erivajadusega  õpilase  õppe  korraldamisel  lähtutakse  kaasava  õppe põhimõtetest.
 
1.2.4.3.  Koolis tüütab HEV-õpilaste õppe koordinaator (edaspidi ka HEVKO), kes koostöös klassijuhatajate, aineõpetajate, eripedagoogi, logopeedi, kooliõe, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja lapsevanematega:
·         toetab ja juhendab õpetajaid hariduslike erivajaduste väljaselgitamisel,
·         teeb  õpetajatele,  vanematele  ja direktorile  ettepanekuid  edaspidiseks  pedagoogiliseks  tööks,  õpilaste  arengut  toetavate  meetmete  rakendamiseks, 
·         teeb vanematele ja kooli juhtkonnale ettepanekuid täiendavate uuringute läbiviimiseks,
 
1.2.4.4. Koolil on HEV-õpilaste õppetegevuse korraldamiseks järgmised võimalused:
·         klassid õpiraskustega õpilastele, kellele spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt on antud vastav nõustamiskomisjoni soovitus,
·         klassid õpiraskustega õpilastele, kellele spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt on antud nõustamiskomisjoni soovitus lihtsustatud õppeks,
·         väikeklassid õpilastele, kellele spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt on antud vastav nõustamiskomisjoni soovitus,
·         koduõppe korraldamine õpilastele, kellele spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt on antud vastav nõustamiskomisjoni soovitus.
 
1.2.4.5. Arvestamaks muudatuste või kohandustega kaasnevat nädalakoormuse või õppe intensiivsuse olulist muutus (kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga), korraldab kool  individuaalsete õppekavade (IÕK) koostamise vastavalt vajadusele Põhikooli riikliku või Põhikooli lihtsustatud õppekava alusel.
IÕK  koostab aineõpetaja vastavalt  õpilase  võimetele  ja individuaalsetele  iseärasustele.
 
1.2.4.6. IÕK rakendatakse õppenõukogu otsusega vanema avalduse põhjal või arsti soovitusel ja aineõpetaja või klassijuhataja ettepanekul. 
Koostatud  IÕK  esitatakse kinnitamiseks direktorile ja allkirjastamiseks õpilase vanemale.
 
1.2.4.6. Meetmete  tulemuslikkuse  hindamiseks  kirjeldavad  kõik  meetme  rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut  ning  esitavad  HEVKO-le omapoolsed soovitused, mille põhjal kavandatakse edasised  tegevused.  Hinnangud ja soovitused vormistab HEVKO õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile.
1.2.5 Õppe ja kasvatuse korraldus (sealhulgas projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg)
1..2.5.1.Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ainealase ekskursiooni või õppekäiguna. Sellele tegevusele kulutatakse mitte vähem kui 80% antud aine kohustuslikust õppeajast.
1.2.5.2. Põhikooli riikliku õppekavaga võimaldatud neli täiendavat nädalatundi (§15 lg 4) jaotuvad koolis järgmiselt: eesti keel ja maleõpetus 2.-s, matemaatika 5.-s ning eesti keel 7.-klassides
1.2.5.3. Eesti keeles, võõrkeeltes  ja matemaatikas moodustatakse võimalusel kuni kolm tasemerühma 4.-st klassist eesti keeles ja 7.-st matemaatikas ja võõrkeeltes;
1.2.5.4. Kool viib sisse osalist eestikeelset aineõpet. Konkreetsed ained ja aineosad fikseeritakse Kooli ÜTP-s ainesuundade ettepanekul
1.2.5.5. Õppetegevuse individualiseerimiseks kasutatakse järgmisi erinevaid lähenemisi:
Individuaalõppe erinevad tasemed:
1) klass õpiraskustega õpilastele, kellele spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt on antud vastav nõustamiskomisjoni soovitus,
2) klass õpiraskustega õpilastele, kellele spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt on antud nõustamiskomisjoni soovitus lihtsustatud õppeks,
3)väikeklass õpilastele, kellele spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt on antud vastav nõustamiskomisjoni soovitus,
4) individuaalse õppekava koostamine,
5) Konsultatsioonid,
6)„rahu tund“ – kord fikseeritakse direktori käskkirjaga,
7)Pikapäevarühm – I ja II aste
8)Tugispetsialistide konsultatsioonid.

1.2.5.6.Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.
1.2.5.7. Arvestust õppetegevuse individualiseerimise üle peab õppeakajuhataja.
1.2.5.8. Kool võimaldab mittestatsionaarset õpet kohustusliku vanusepiiri ületanutele 7.,8. ja 9. klassides.
 
1.2.6 Hindamise korraldus
1.2.6.1. Hindamise üldpõhimõtted Kiviõli Vene Koolis
1.2.6.1.1. Kool annab tagasisidet õpitulemuste kohta jooksvalt e-kooli vahendusel ja kokkuvõtvalt õppeveerandite lõpus ka kirjalikult paberkandjal;
1.2.6.1.2. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hindeid ja hinnanguid vaidlustada 14 kalendripäeva jooksul, pöördudes:
                a) vastava suulise või kirjaliku pretensiooniga hinde või hinnangu andnud õpetaja
                    poole,
                b) vastava kirjaliku argumenteeritud pretensiooniga direktori poole;    
1.2.6.1.3. Kool annab tagasisidet õpilase käitumise (sh. hoolsus) õpilasele ja tema vanematele kirjalikult kaks korda õppeaasta jooksul; nõuded õpilase käitumisele sätestab kooli kodukord; Hindamise juhendi kehtestab direktor käskkirjaga (Lisa 3).
1.2.6.2. Kujundavale hindamisele ülemineku alused
1.2.6.2.1. Hinnangulist (numbriliste hinneteta) hindamist kasutatakse 1. klassis ja 2. klassi I poolaastal ja osaliselt (valikained) ka kuni II kooliastme lõpuni.
1.2.6.2.2. Hindamisel arvestatakse ainult õpilase õpitulemusi ja lähtutakse vastavas ainekavas seatud õpieesmärkide saavutatusest;
1.2.6.2.3. Hinnangute andmisel lähtutakse õpilase võrdlemisest tema varasema tasemega – arengust;
1.2.6.2.4. Numbriliste hinnetega hinnatakse õpilase arengut ja ainekava omandatuse taset II ja III kooliastmes;
1.2.6.3.Numbrilise hindamise alused
1.2.6.3.1. Ainekavas kirjeldatud õpitulemusi hinnatakse 2.-9. klassis numbriliste hinnetega viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».1. klassis kasutatakse sõnalisi hinnanguid, mille põhimõtted sätestatakse ainekavades.
1.2.6.3.2. Hindamine lähtub kõikides ainetes õppe-eesmärkidest. Numbriline hinne näitab nõutava õpitulemuse ja saavutatud õpitulemuse suhet. Suhtele vastavad numbrilised väärtused sätestatakse ainekavades.
1.2.6.3.3. Edasijõudmise hindamisel arvestatakse ainult õpitulemust. Õpilase hoolsuse, püüdlikkuse, tehtud töö hulga, käitumise, hoiakute, väärtushinnangute vms kohta antakse suulisi/kirjalikke sõnalisi hinnanguid.
1.2.6.3.4.Kõiki õppeaineid hinnatakse ühesuguste põhimõtete järgi, ainespetsiifikast tulenevad erinevused kajastuvad ainekavades kirjeldatud õpitulemustes.
1.2.6.3.5.Õpetaja valib hindamise objektid ja hindamisvahendid ja fikseerib need töökavas.  Õpetaja lepib klassiga kokku, kuidas hindeid kasutatakse kokkuvõtval hindamisel.
1.2.6.3.6. Õpetaja selgitab õpilastele õppeaasta/veerandi/uue õppeülesande eel õppekava nõudeid, oodatavaid õpitulemusi, hindamistingimusi, hinnete osakaalu.
1.2.6.3.7. Õppeülesannet/ teemat kokku võttev (kontroll-) töö kantakse  e-kooli kontrolltööde plaani. Õpilasel tohib päevas olla reeglina ainult üks kontrolltöö ja mitte üle kolme töö nädalas. Erandeid tehakse poolte kokkuleppel.
1.2.6.3.8. Hindamise aeg, koht ja viis on ette teatatud ja kõigile õpilastele ühesugune. Mõjuval põhjusel koolist puudunud õpilased sooritavad hinnatava töö õpetaja määratud tähtajaks või hiljemalt õppeveerandi lõpuks.
1.2.6.3.9. Hinnatavad õppeülesanded on kohustuslikud kõigile õpilastele. Põhjuseta sooritamata /tähtajaks tegemata töö hinnatakse „nõrgaks“ („1“).
1.2.6.3.10.Õpetaja vastutab hinde objektiivsuse eest.
1.2.6.3.11. Pärast õpitulemuste hindamist on õpilasel õigus saada selgitusi hinde kohta.
1.2.6.3.12. Õpilase hindamisel tekkinud eriarvamustes püüavad vaidlevad pooled ise kokkuleppele jõuda. Vajadusel lahendab koolijuht vaidluse koos asjaosalistega. Hinde muutmine kuulub õpetaja ainupädevusse. Õpilasel on seadusest tulenevalt vaide esitamise õigus.
1.2.6.4. Ainest ja kooliastmest tulenevad konkreetsed juhendid esitatakse ainekavades.
1.2.7 Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus
Vajaduse korral nõustab kool õpilaste vanemaid õpilase arengu toetamises.
Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste kättesaadavuse.
Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes.
Planeeritavad üritused on kooli õppeaasta üldtööplaani osana kättesaadavad kooli kodulehel, Plaane dubleeritakse õpilaste kaudu klassijuhatajate vahendusel õppeveerandite alguses.
1.2.7.1. Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise meetmed koolis on:
•    arenguvestlused lapse ja lapsevanemaga
•    ainealased konsultatsioonid
•    õpiabi plaan
•    õpiabi rühmas osalemine
•    logopeediline abi ehk kõneravi
•    sotsiaalpedagoogi abi
•    psühholoogiline nõustamine
•    pikapäevarühmas osalemine
•    õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele pakutakse nõustamisvõimalust koostöös Ida-Virumaa õppenõustamiskeskusega
•    erivajadustega õpilastega tegelemisel kaasab kool vajadusel kohaliku omavalitsuse spetsialistid. 
1.2.8 Karjääriteenuste korraldus
•    Kool kasutab  Ida-Virumaa Õppenõustamiskeskuse poolt pakutavat karjäärikoordinaatori ja psühholoogi teenust. 
•    Läbiva teema “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemine lepitakse kokku õpetajate koostöös.
•    Kutsealase eelkoolituse korraldamiseks osalevad tehakse koostööd Tartu Ülikooli karjääritalitusega.
1.2.9 Õpetaja töökava koostamise põhimõtted
1.Töökava koostamine ja arendamine kuulub aineõpetaja pädevusse.
2. Õpetaja kujundab kooli õppekava alusel välja töökava – vorm kehtestatakse direktori käskkirjaga.
3. Õpetaja töökavas on õppesisu liigendatud õppenädalatena ulatuslikumate õppeteemade järgi. Näidatud on olulisemad alateemad, käsitletavad põhimõisted, õppekirjandus jm õppematerjal; viide õppeainete lõimingule ainekavas, läbivad teemad, oodatavad õpitulemused, nende kontrollimise/hindamise aeg ja vahendid.
 
1.2.10 Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord
1. Kooli õppekava arendamisel kaasatakse õpilasesinduse, õppenõukogu ja hoolekogu kaudu maksimaalselt partnereid, eelkõige õpilased, lapsevanemad ja Kiviõli piirkonna ettevõtted ning omavalitsused. Muudatuste tegemisel lähtutakse riiklike õppekavade arengust ja kooli vajadustest ning võimalustest.
2. Kiviõli Vene Kooli õppekava arendamine on pidev protsess, millest tehakse kokkuvõtteid kaks korda aastas – kevadisel lastevanemate üldkoosolekul ja augustikuu õppenõukogus. Õppenõukogu otsus on õppekavas muudatuste tegemise aluseks
 
 
Kiviõli Vene Koolis on  järgmised ainesuunad:
1.    Matemaatika ja loodusained:
·         Matemaatika
·         Loodusõpetus
·         Geograafia
·         Bioloogia
·         Keemia
·         Füüsika
2.    Humanitaarained ja keeleõpe:
·         Inimeseõpetus;
·         Ajalugu;
·         Ühiskonnaõpetus;
·         Vene keel ja kirjandus
·         Eesti keel teise keelena;
3.    Rakendusained:
·         Muusika;
·         Kunst;
·         Tööõpetus;
·         Käsitöö ja kodundus;
·         Tehnoloogiaõpetus
·         Kehaline kasvatus
4.    Valikained
·        Male, 2.klass, matemaatika;
·        Loovtöö alused, 8.klass;